Vaimne turvalisus on miski mis ilmestub seesmises rahus ja heade enesejuhtimisoskuste korral. Kui sa saad aru oma sisemaailmas toimuvast, siis ei koge sa enam iga välist riski vaimset turvatunnet ohustavana.
Vaimne turvatunne tähendab inimese sisemist kindlustunnet, et ta saab tööl olla tema ise ja ilma hirmuta, et teda alandatakse, hinnatakse või jäätakse sisuliselt kaasamata ja arvestamata.
Vaimne turvatunne baseerub austusel, hoolivusel ja õiglusel. Töökord ja tegutsemisviisid peavad siin nö reguleerimisest enam olema ausad ja õiglased.
Vaimne turvalisus tähendab, et inimene saab teha oma tööd keskendunult, ilma pideva enesekaitse, stressi ja ärevuse seisundita.
Organisatsioonides, kus vaimne turvatunne on kõrge julgevad inimesed küsida abi, võtavad vastutust ja pakuvad välja uusi lahendusi ning tegutsevad meeskonnas ladusalt ühiste eesmärkide nimel. Sellises harmoonilises keskkonnas väheneb stress ja läbipõlemise risk.
Juhtkonna vaates on vaimne turvalisus konkurentsieelis, mitte lisakulu.
Turvalises õhkkonnas toimivad meeskonnad kiiremini ja sujuvamalt, konfliktid lahenevad konstruktiivselt ja töötajate lojaalsus kasvab. Sellises õhkkonnas saavad inimesed olla kaasuvamad ja töösse pühendunumad.
Kasvuruum töösse pühendumise ja kaasmumise osas on Gallup uuringute alusel pea kolmekordne (vaata graafikut allpool, kus selgub, et keskmine töötaja pühendumisaste oli vaid 21%, samal ajal kui parimaid juhtimispraktikaid ja vaimset vormi väärtustavate tööandjate puhul oli see 70%).
Vaimne turvalisus – organisatsiooni süsteemne omadus
Kui vaimne turvatunne on inimese isiklik seisund, siis vaimne turvalisus on laiemalt vaadates ka töökohas olev süsteemne võime inimese vaimset turvatunnet toetada.
Selline konkurentsieelis teiste tööandjate ees ei teki iseenesest, vaid see on teadliku juhtimise ja kultuuri arendamise tulemus.
Vaimne turvalisus tähendab, et ettevõtte vms tööandja igapäevased juhtimisvõtted, väärtused ja igapäevased tegutsemismeetmed loovad töökeskkonna, kus inimesed julgevad avameelselt rääkida, oskavad teineteist kuulata ja on võimelised väljakutsetest õppima.
Juhi või juhtide valmisolek kuulata, küsida ja tunnistada oma eksimusi ning nende alusel teha muutuseid on siin oluline võti. Kui juhid näitavad eeskuju kaasamises, radikaales avatuses ja on ausad, siis julgevad seda teha ka töötajad.
Selge kommunikatsioon ja arusaadavad väärtused loovad õhkkond, kus avatud suhtlemine on turvaline ja usalduslik ning kõik teavad peamised koostööpõhimõtteid. Näiteks, kui teiste aitamine on väärtus, siis kaob seesmine konkurents ja tekib vaimne turvalisus avatult ideesid välja pakkuda ja koostöös teostada.
Töötajatel peab vaimse turvatunde tekkeks olema töökeskkond koht kus on turvaline jagada oma mõtteid, kogemusi ja ettepanekuid ilma hirmuta, et see mõjutab nende positsiooni või elatise saamise kindlust.
Vaimne ohutus – ennetav kaitse ja tugevuse alus
Vaimne ohutus tähendab, et töökeskkond on psühholoogilist heaolu hoidev. Inimesed julgevad väljendada muret, eksimusi ja vajadusi, enne kui neist saavad suuremad probleemid.
Vaimse ohutuse osa peaks olema vaimse vormi treenimine. See peaks olema süsteemne ja võimalus selleks tagatud igale töötajale.
Intrapersonaalsete oskuste omandamine läbi sellise treeningu ja vaimse heaolu tagamine kõigile on ennetav mehhanism, mis aitab vältida kriise nii isiklikul kui ka meeskondlikul tasandil.
Kui töötaja tunneb, et ta saab öelda „mul on praegu raske“ või „ma ei saa sellest aru“, ilma et teda peetaks nõrgaks, siis see on märk vaimsest ohutusest.
Selline avatud ja turvaline töökultuur vähendab varjatud konflikte ja pingeid, parandab otsuste kvaliteeti ja kiirendab õppimist ning muutustega kohanemist.
Vaimne ohutus tugevdab organisatsiooni ja loob vaimsele vastupidavusele orienteeritud avatud juhtimisega töökultuuri, milles inimesed suudavad hoida oma sisemist rahu ja keskendumisvõimet.
Kuidas juht saab toetada vaimset turvatunnet?
Vaimse turvalisuse kujundamine algab juhtimisstiilist. Juht ei pea olema psühholoog, kuid ta saab olla turvatunde kandja – inimene, kelle juures saab rääkida ausalt. Seda nii tööst kui ka parasjagu isiklikus elus olevatest väljakutsetest.
Iga inimene võib ju vajada mingi hetk aega viia fookus tööst enam pereelu väljakutsete lahendamisele. Kui see aeg anda, saab eraelu kiirelt korda ja töötaja on tänuliku ja tegusana tagasi.
5 praktilist sammud vaimse turvatunde loomiseks:
- Kuula ilma hinnanguta. Kui töötaja jagab muret või kriitikat, siis kuula ta lõpuni ja küsi: „Kuidas saan sind toetada?“ või „Kuidas me saaksime selle olukorra sinu arvates parimal viisil lahendada?“ Sellise vestluse puhul võib inimest suunata tagasi teemasse ja kiirel hetkel öelda ette ajalpiirangu, kuid kuulamine on siin oluline viis, et töötajat toetada.
- Tunnusta jooksvat panust, mitte ainult tulemust. Inimesed vajavad teadmist, et nende igapäevast tööpanust märgatakse ka siis, kui tulemus pole veel käes. See kasvatab usaldust. Paljudes töökohtades on pikad projektid või sihid, tunnustada on vaja ka tööd verstapostideni jõudmisel ning pikaaegse fookuse hoidmise oskust.
- Normaliseeri eksimuste kaudu õppimine. Ütle selgelt, et vigu käsitletakse õppimise osana, mitte karistuse alusena. Mida keerukam on projekt või tegevus, seda enam on selles teadmatust ja katse-eksitus meetod on kõigi uute tegevuste puhul tee pikema aegse edulooni. Ka rutiinsel tööl võib väsimisest ja stressist tekkida viga. Läbipõlemise viimases faasis on aga vead juba massilised. Märka jooksvat väsimuse teket ja saada vajadussel töötaja puhkepausile, sest kui ta naaseb ja suudab edasi tegutseda paremini. Karistamine külvab hirmu. See ei tähenda raiskamise, valetamise, varastamise vms pahatahtlikkuse aktsepteerimist. Enamus vigu ei ole aga ju neist tulenevad, vaid tingitud teadmatusest või vaimsest kurnatusest.
- Loo meeskondlikud kokkulepped ja luba võtta vastust. Näiteks: „Kuulame üksteist lõpuni“, „Tagasiside antakse lahenduse leidmise eesmärgil, mitte süüdistuseks“. Kommunikeeri selgelt juhina nii pikaaegseid kui iganädalasi sihte. Määra alati, kes, mida ja millal teeb. Need kolm kriteeriumit on igasuguste kokkulepete vundament. Kui üks aspekt kolmest on puudu, on puudu ka meeskondlik kokkulepe lahenduse leidmiseks. Määramise asemel luba siin vabasid valikuid need suurendavad vastutuse võtmist.
- Räägi avameelselt vaimsest tervisest ja vaimse vormi tagamisest. Kui juht käsitleb vaimset heaolu loomuliku teemana, väheneb stigmatiseeritus ja suureneb valmisolek oma vaimset vormi süsteemselt treenida. Vaimselt vormis inimene on vastupidav, loominguline ja heatahtlik.
Vaimne turvatunne on eeltingimus töösse kaasumisele. Kui inimene peab energiat kulutama enda kaitsmisele või pinges olemisele, ei saa ta olla loov ega täielikult kohal.
Seesmine rahu tööl on seisund, kus inimene suudab hoida fookust, on oma sisemaailmas toimuvast eneseteadlik ja tasakaalus. Sellises seisundis töötajad suudavad mõelda selgelt, teha paremaid otsuseid ja säilitada töövõime ka surve all.
Juhtkonna seisukohalt on see tulemuslikkuse ja heaolu harmooniline tasakaal, mis vähendab stressi- ja läbipõlemisriski ning suurendab töötahet.
Need tööandjad, kus juhtkond väärtustab vaimset turvalisust, investeerivad vaimse vormi ennetavasse tagamisse, sest see on kümne kordse tootlikkusega tegevus. Süsteemne vaimse heaolu tagamine tagab jätkusuutliku töökultuuri ja töötajate vaimse võimekuse püsimise.
Töökohad, kus on teadlikult loodud vaimse turvalisuse tagamiseks raamistik, on saavutanud järgnevaid reaalseid tulemusi:
- töötajate rahulolu ja püsivus kasvab;
- töölt puudumised ja presentism (ehk olukord kus keha on tööl aga mõtted mujal) vähenevad;
- konfliktid lahenevad eos või siis kergemalt ja kiiremini ning suhtepinged ei tekita lisastressi ja ärevust;
- innovatsioon ja loomingulisus suurenevad ning riske osatakse juhtida;
- koostöö ja infovahetus muutuvad avatumaks.
Neid tulemusi ei saa küll alati mõõta Excelis, kuid neid on tunda töökultuuris ja töökohas valitsevas õhkkonnas.
Inimesed tulevad hea õhkonnaga kollektiivi tööle rõõmsa meelega, sest suhted on siin üksteist toetavad ja lahendusi otsivad. See on loob ühtlasi fooni tegutsemiseks ja kvaliteetseteks otsusteks.
Kokkuvõte: Vaimne turvalisus kui strateegiline investeering
Vaimne turvatunne, vaimne turvalisus ja vaimne ohutus on targa juhi strateegilised juhtimisvahendid, mis loovad aluse pikaajalisele edukusele.
- Vaimne turvatunne annab töötajale kindluse ja aitab hoida seesmist rahu.
- Vaimne turvalisus loob süsteemse ja usaldusliku töökultuuri ning hea fooni ladusaks koosloomeks.
- Vaimne ohutus koos vaimse vormi treenimisega ennetab vaimse tervise probleeme enne, kui need kasvavad tervise või ka organisatsiooni siseseks juhtimiskriisiks.
Sellises töökeskkonnas või olustikes on enesejuhtimisoskuste korral stress eos leevendatav ja läbipõlemine ennetatav.
Kui juhtkond väärtustab vaimset arengut ja heaolu, loob see organisatsiooni, kus inimesed teevad koostööd sisemisest tahtest panustada, millegi tähendusrikka ära tegemisele. Sellises organisatsioonis ei vajata emotsionaalset motiveerimist vaid väärtustataksegi inimesi ja nende tervist.
Sellises töökohas käivad tulemused ja heaolu harmooniliselt koos ja on koht kus töötajad on lisaks headele erialastele oskuste valdamisele ka vaid ka vaimselt vastupidavad, terved ja tasakaalus. Loomulikult on selle saavutamiseks parim lahendus treenida kõigi töötajate vaimset vormi. Kuula, mida sellest on arvanud meie kliendid.