Lõdvestus on seisund, kus keha ja meel vabanevad pingetest ning saavutavad kohalolus elurõõmu ja harmoonia.
Lõdvestunud olek on vastand stressi, pinge või ärevuse kogemisele. Lõdvestumine oma keskmesse aitab sinus taastada sisemise rahu ja parandab nii vaimset kui ka füüsilist heaolu.
Inimese loomulik olek on lõdvestunud olemasolu.
Oma keskmes – Tegeliku Minana – ei ole inimesel pingeid ega suhtumisi. Sa oled ja tead, et oled olemas ja sinu tema olemasolu hoiab üleval teatav õnnis ja kerge energiavoog. Reaalsuses on enamus inimesi meie ümber selle loomuliku lõdvestusega kontakti kaotanud.
Tulemuseks on see, et inimesed kogevad end pingsustena, mida nad olemuslikult ei ole. Sellised pingsused oma keskmes väljapool võivad olla nii mentaalsed (mõtted, ettekujutlused), emotsionaalsed või ka füüsilised.
Kõik füüsilised ja vaimsed pinged on juba pikemaaegse emotsionaalse pinge all kannatamise tulem.
Samastudes sellega, mis sa ei ole kaob lõdvestus
Samastumine sellega, mis sa pole olnud viibki su pingsusse. Rõhutame uuesti, et Tegeliku Minana ei ole Sul pingeid ega ka samastumisi lõputute objektidega välljapool sind.
Sa ei ole oma mõtted, ettekujutlused ega ka emotsioonid või füüsilise keha aistingud. Ammugi ei ole sa füüsilise keha pinged või füüsiline keha. Kõik siin lõigus loetletud nähtused on objektid väljapool Tegelikku Mina ehk sinu keset.
Inimene ei ole boirobot ja püüd meid mõtlevaks biorobotiks taandada kaotab meie võime teadlikult juhtida oma elu ja omada juurdepääsu loomingulisusele, taipamistele ja intuitsioonile. Sellisena kaotame võistluses tehisintellektiga kiiresti oma positsiooni (kuidas seda vältida on vastatud siinses blogis) enda ja töö- või ühiskondlike protsesside juhtijana.
Mõtted, ettekujutlused, emotsioonid, keha tunnetus ja füüsiline keha ise on kõik olemuslikult sinu töövahendid. Paraku sageli me neid nii ei võta ja peame end mõneks neist tööriistadest.
Kui keegi käiks kogu aeg ringi haamriga, siis oleks see kummastav!
Kujuta palun ette inimest, kellel on haamer tugeva haardega käes, seda nii magades, süües, dušši all olles, joostes, ujudes, igal kontoris peetaval töökoosolekul ja isegi füüsilist armastust oma partneriga jagades. See oleks koomiline ja traagiline korraga. Tragikomöödia.
Ometigi on paljud pingsused sinu sisemaailmas tekkinud sellest, et su tööriistadeks olevad mõtted ja emotsioonid on kogu aeg su tugevas haardes ehk oled nendega samastunud. Nii koged, et su mõtted, ettekujutlused ja emotsioonid ei lase sul uinuda, rahus toitu nautida, teisi kuulata või valitud tegevusel fookust hoida. Sellist samastumist seesmiste tööriistadega peetakse valdavalt normaalseks. Kas see aga on seda?
Normaalne on see, et kui haamrit vajad, võtad selle riiulist vms panipaigast. Kasutad vastavalt kas naela löömiseks või lõhkumiseks ja siis paned ära sinna kus seda hoitakse. Sama peaks olema mõtlemisega, kui on vaja sihipärast mõtlemist, näiteks teksti toimetamiseks, siis kasutad seda. Kui enam ei ole vaja, paned selle nö seesmisesse riiulisse ja jätad sinna.
Tulemus tööriiste kasutusest loobumisel on seesmine vaikus. Sageli me seda ei oska seda seesmist vaikust märgata ja hoida või peame end suisa mõteteks ja emotsioonideks, mis selle kaotavad. Pea kogu müük ja enamus sotsiaalmeedia sisu on emotsionaalne manipulatsioon. Osta või tarbid ja saad kogeda head emotsiooni. Millisest ostust või sotsiaalmeedias surfamisest saadud emotsioon on aga püsiv?
Ükski ei ole. See on ka see, millele tugineb sotsiaalmeedia külgetõmbejõud, sa pead rahulolematuse kõrvaldamiseks justkui otsima aina uut ja uut läbilamist ja selline surfamine ekraanil viib kurnatusse ja emotsionaalsesse väsimusse. Emotsionaalne rahulolematus on kurnav ja pingsust lisav.
Seega, aus vaade on see, et emotsioone peaks sa saama kasutama vastavalt vajadusele. Kui keegi on kurb ja tal on raske, võtad kasutusele heatahtlikkuse ja kuulad ta probleemi ära. Oled kuulanud ta ära, lisad hoolivustunde ja küsid, näiteks: „Kuidas ma saan sind aidata?“ Kui teine vastab mida ta vajab, siis lisad südikuse ja aitad selle, mida ta vajas korda teha.
Emotsioonid on selgelt seesmised tööriistad, kui vaja kasutad, kui ei vaja lased lahti. Aga selline vaade ei ole hetkel ühiskonnas levinud. Meil on selle asemel emotsionaalne motiveerimine ja emotsioonide mõju all kannatamine. Eriti just negatiivsed emotsioonid loovad pingeid ja isegi positiivsete kuhjumine on probleemne, sest viib läbipõlemiseni.
Oma keskmes olev teadlik inimene (alloleval skeemil väikseim valge ring, Tegelik Mina) omab alati lõdvestunult seesmist valikut kasutada erinevaid tööriistu. Olgu nendeks seesmiselt vaikse tasandi tööriistad, nagu teadlikkus, tunnetus (suuruselt teine valge ring mida saab jagada tinglikult kaheks) või siis energeetilise tasandi liigutatavad tööriistad nagu mõtted, ettekujutlused ja emotsioonid või siis füüsiline keha (siniste kirjadega sinakas osa ehk kolmas valge ring) ja välises maailmas olevad füüsilised tööriistad.
Välises maailmas on ju sinu teadlik valik see, kuidas oma energeetise tasandi ja füüsilise keha koostöös kasutada sobivat tööriista, olgu selleks siis haamer, ekskavaator, telefon, arvutit või lihtsalt paber ja pastakas, mille kasutamist sa saad juhtida. Kui oma sisemaaima üle on sul võimalik saavutada 100% kontroll, siis välismaailma saad juhtida vaid piiratult, sest domineeriv enamus protsesse välismaailmas ei allu sulle.
Samas tööriistapalett välismaailmas on pea lõputu ja koguaeg muutuv. Neist uusim ja uudiskünnist enam ületav tööriist on mõtlemismasin tehisintellekti kujul, mis suudab sõnu ja teadaolevaid lauseid lõpututes variatsioonides targalt, kuid mitte teadlikult, kombineerida (sellest ka AI valetamine ja naljakad vead). Kas aga vana taaskasutamises on midagi tõeliselt uut ja innovaatilist?
Kas tehismõtte ja programmeerimismasin teeb meid inimestena vabamaks kui rong, lennuk või telefon? Või on see veel enam meid piiravam ja kontrollivam nagu nutitelefon, mis on meie tähelepanu köitev ja vangistav?
Teadlikkus ja tunnetus kui kõike läbistavad tööriistad lõdvestuseks
Sisemaailmas on meil olemas nii teadvustamine ehk teadlikkus kui ka peentunnetus ja kõiksustunnetus (mis erine emotsionaalsusest). Need on meile „nähtamatud“ seesmised tööriistad, mis läbistavad ja võimaldavad uurida kõike.
Seesmiste tööriistade kasutamine ja oma sisemaailma teadlik juhtimine tugineb intrapersonaalsetele oskustele. Siin on vajalik oma sisemaailmas oleva hierarhia mõistmine. Teada on vaja, kes on juht ja mis on juhitav ning milline protsess allub millisele seesmisele juhtimismeetodile. Juhi asi on siin võtta vastutus, keegi teine seda võtta ei saa.
Vabadust andvad kaks primaarse enesejuhtimise tasandit – teadlikkus ja tunnetus – on sulle lähemal kui muud seesmised tööriistad nagu mõtted, ettekujutlused ja emotsioonid.
Lõdvestus on loobumine sisemaailma tööriistade nö igaks juhuks pinges hoidmisest.
Teadlikkus ja tunnetus ei oma haamri kombel raskust. Nende kasutus on vaba sul siis, kui sa saad neid vabalt suunata lõdvestunud fookusega. Nende suunamine teadlikkuse abil ilma pingeid kogemata on loomulikkus. Teadlikkuse ja tunnetuse õige kasutamine on lõdvestunud olekus ehk oma keskmes tehtavate teadlike valikute kaudu.
Teadlik valik ei ole muud kui vastutuse võtmine.
VASTUTUS = VABADUS
Vastutus on vabadust andev.
Ainult võttes 100% vastutuse oma sisemaailmas toimuva üle saad tagada endale seesmise vabaduse ehk vaimse vabaduse. Kui koged vastutuse kerget poolt, ongi sul seesmiselt lõdvestunud olek.
Lõdvestumiseks võib kasutada ka mitmesuguseid tehnikaid, nagu hingamisharjutused (joogas kutsutakse selliseid harjutusi pranajaamadeks), mille eesmärk on hingamistempo aeglustamine ja ideaalis õhu voo ühtlustamine mõlemas ninasõõrmes.
Lõdvestumise laiendamiseks sobivad ka meditatsioon, mida on õige vaadata kui endas toimuva vaatlemist, aktsepteerimist ja oma keskmesse lõdvestumise teed. Meditatsioon ei tohiks olla seesmine võitlus, vaid selle võitluse avastamine ja selle vaatlejaks jäämine.
Endalt võib ka küsida meditatsiooniks vaid ühte küsimust: „Kes ma olen?“ – õige lähenemine on siin lubada mõistusel umbe joosta ja saada aru, et mõistus ei saagi sellele vastata, sest teadmine pole sõnaline. Selle küsimuse vastuse uurimine on teekond, kus avastad hulgi seda, mida sa ei ole ja õpid lõdvestunult seda rahule jätma.
Mediteerida võib ka kahel sõnal: „Ma olen“. Kui ühel päeval siin püüd selle üle mõelda asendub vaikusega, siis sa lõpuks kogedki olemasolu oma keskmes ja saad avastada oma Tegeliku Mina.
Meditatsioonitehnikaid on sadu. Nendega kaasuv dilemma on see, et silmad lahti ja tööd tehes ei saa mediteerida. See ongi see, miks oma sisemaailma on vaja mõista ja juhtima õppida. See annab vabaduse seesmisest reaktiivsusest.
Mida ma saan kohe teha pinge leevendamiseks?
Kui märkad oma füüsilises kehas pingeid, siis mudi ise oma kehal pinges kohta või mine massaaži, et saavutada füüsilise keha puhul lihaste lõdvestamine. Siin peab aga arvestama, et kuni mistahes stressor kutsub esile sinus seesmise reaktsiooni, siis pinge nii sisemaailmas kui füüsilises kehas taastub.
Füüsiline trenn ja sellele järgnevad lõdvestumisharjutused aitavad ka lõdvestuda, sest treenimata keha kisub enam pingesse kui heas füüsilises vormis keha.
Liiga paljud inimesed on kaotanud kehatunnetuse ja selle skaneerimise oskuse. Nii ei märgata ega vabastata pingeid eos.
Lõdvestust suurendab ka sulle meeldivate tegevustesse ehk hobidesse laskumine. Neis tekkib loomulik voo seisund. Näiteks kui maalid, joonistad või mängid pilli, siis ilmselt tead kohta kus maailm kaob ja jääb vaid vooseisundis loomingu voolamine. See on alati lõdvestunud tegevus. Sellise tegevuse eeldus on aga nii vooseisund kui tehtava valdamine.
Just see on see, miks lisaks professionaalsetele oskustele vajame ka intrapersonaalseid oskuseid.
Teadlikkus ja tunnetus on voo seisundi allikad
Teadlik ja oma keskmes elav inimene, kes tunnetab toimuvat ja valdab kasutatavaid vahendeid (ehk seesmiseid ja väliseid tööriistu) teebki kõike voo seisundis. Ta ei lisa oma tegevustele suuremal määral pingust kui vajalik.
Näiteks, haamriga ei saa lüüa lõdvestunult, sest see kukub käest või on löök jõuetu. Samas liigne haarde jäikus suure haamriga vaia maasse tagudes põrutab käe ja füüsilise keha ebameeldivalt läbi.
Igaks tegevuseks on nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil olemas optimaalne pingsus, mis võib erinevas tegevusetapis varieeruda.
Oskus igaks tegevuseks optimaalne pingsus leida on õpitav. Õige lõdvestuse ja pingsuse vahekord on vaja osata avastada. Selle õige pinguse ja lõdvestuse vahekorra avastamine on tunnetuse ja teadvustamise koostöö.
Kui pinguse optimaalsust tegevustes vallata, siis tegevuse lõppemisel oskad sa ka pinge lõdvestada ja nii ei teki/kerki sinus vaimseid pingsuseid.
Aus on siin lisada, et füüsilisel kehal on füüsiliste pinguste hoidmise järel teatava latents taaslõdvestumiseks. Kogeme seda peale trenni. Samas kui sealt jõuda lõdvestusharjutuste toel pingelõdvestusse on kehas leviv heaolutunne.
Nii vaimne kui füüsiline pingsus vajab teadliku lõdvestamist tegevuse lõpetamisel. Tänapäeva kiire elu- ja töötempo ning hüppeliselt suurenenud infokoormuse tingimustes on lõdvestumine kriitilise tähtsusega, et hoida vaimset ja füüsilist heaolu.
Lõdvestumisoskus koos stressitaandamisoskustega võimaldab ennetada läbipõlemist. Kui keha ja vaim on pidevas stressiseisundis, toodab organism suurel hulgal stressihormoone, nagu kortisool ja adrenaliin. Kui see seisund kestab pikemat aega, võib see viia füüsiliste ja vaimsete probleemideni, sealhulgas ärevuse, läbipõlemise, depressiooni, unehäirete ja südame-veresoonkonna haigusteni.
Lõdvestumisoskus on vajalik ka uinumisel, mõistuse ja emotsioonide pinge viib sind kas toimunu uuesti sisemaailmas läbielamisse või siis tulevaste sündmuste üle muretsemiseni. Näiteks kui ma ei saa välja magada, oled kurnatud mõttekäik koos seda toetavate emotsioonidega ongi see, miks sa ei uinu. Siin on vaja osata lõdvestuda ja/või vabastada kinnismõtted ning emotsioonid. See aga toimib kui suudad jääda tekkivasse rahusse.
Lõdvestusoskus toetab vaimset heaolu
Kuidas suurendada lõdvestumisoskust?
Loetleme siinkohal 5 tegevust, mis on soosivad lõdvestumist:
- Stressiga toimetulek ja vaimsete pingete vähendamine. Kui me teame kuidas stressoreid märgata ja loobuda neile autopiloodil reageerimast leiame vabaduse teha teadlikke valikuid. Teadmise korral kuidas end juhtida on elu kerge, lõdvestunud. Lõdvestus aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi, mis aitab aeglustada südamelööke, alandada vererõhku ja vähendada stressihormoonide taset. See tasakaalustab su füüsilise keha ja meelesisundi, andes võimaluse taastuda ning suurendab sinu vastupanuvõimet igapäevastele väljakutsetele. Stressileevendamiseks on siin kodulehel ka tõhus e-kursus.
- Tähelepanu suunamine ja keskendumisvõime. Teadmine kuidas lõdvestunult hoida fookust loeb. Enamasti puuduvad meil intrapersonaalsed oskused ja selle tulemusel me ei tea kuidas fookuse suunamine ja hoidmine käib. Nii me pingestame oma tähelepanu liigselt ja selline pinge on kurnav; see on see, miks peale vaimset tööd koged väsimust. Teamine kuidas fookust hoida nö madalaimas vajalikus pingsuses, ja lõdvestuda igas olukorras, parandab aga sinu kognitiivseid funktsioone, aidates sul suurendada keskendumisvõimet ja tegutsemise produktiivsust. Vaid siis, kui sul on seesmine rahu, suudad sa teha oma keskmes teadlike valikuid. See võimaldab võtta vastutust kergusega ja lahendada mistahes probleeme või väljakutseid, mis on eriti oluline juhtide ja ettevõtjate jaoks.
- Seesmine harmoonia ehk meelerahu. Teadlikkuse ja peentunnetuse kasutamine õigel kujul on harmooniat loovad. Kui su sisemaailm on rahulik, siis sa ju suudad emotsioone juhtida. Kui oled pinges ja reaktiivne lähed aga endast välja. Vaid teadvustades saad sa saad märgata alateadlike reaktsioonide kerkimisi ja kasutada pausi enne stressorile reageerimist, et suurendada enesekontrolli. Just see mikropaus enne millegi tegemist või ütlemist asendab seesmise automaatse reaktiivsuse teadliku valikuga. Selle toel kasvab su seesmine vabadus ja heaolu. Seesmine harmoonia ja seesmine rahu võimaldab sul paremini toime tulla keeruliste olukordade ja suhetega, luues positiivsema suhtumise nii töös kui ka isiklikus elus.
- Vaimse vormi treenimise regulaarsus. Me peame vägagi normaalseks oma füüsilise vormi treenimist, millal sa aga treenisid oma vaimset vormi? Kui sa seda ei treeni, kuidas siis vaimne heaolu pingete keskel püsib? Me ju teame, et füüsiline vorm aitab raskete füüsiliste väljakutsetega toime tulla. Sama kehtib ka vaimse vormi puhul; hea vaimne toonus aitab toime tulla vaimse töö ja vaimsete pingetega. Kui sul on hea vaimne vorm, siis stressorid, nagu teiste suhtumised, ärevad või negatiivsed uudised, tööpinged ega müra ruumis jms ei vähenda su vaimset tugevust. Ka vaimne pingsus vajab peale töö lõpetamist lõdvestamist. Kui oskad lõdvestuda, siis sa ei jää sinna pingsussesse kinni aga see eeldab, et sul on suurepärased enesejuhtimisoskused. Neid saadki siin kodulehel hõlpsalt õppida.
- Füüsilise tervise hoidmine ja füüsilise keha regulaarne liigutamine/treenimine. Kuna vaimne ja füüsiline tervis on omavahel tihedalt seotud, aitab füüsiline ja vaimne lõdvestumine vähendada pingepeavalusid, lihaspingeid ja seedeprobleeme. Regulaarne liikumine, eriti rahuliku fooniga looduses, soodustab immuunsüsteemi tugevnemist, muutes keha vastupidavamaks haigustele. Füüsiline trenn suurendab koormustaluvust. Oluline on siin aga mõista lihtsat tõde, kui vaid füüsilise vormi treenimine hoiaks ära vaimse tervise pinged, siis ei kogeks ükski sportlane kunagi stressi, läbipõlemist ega vaimse tervise häireid. Reaalsuses aga nad neid kogevad.
Vaimselt vormis inimene nagunii hoolib oma füüsilisest kehast. Füüsiline vormi treenimine aga vaimse vormi ja seesmise rahu puudumist ei korva.
Tahtes end juhtida ja tagada lõdvestumine on vaja treenida nii oma vaimset kui ka füüsilist vormi.
Heas vaimses vormis inimene on huvitatud alati hoolitsema oma füüsilise heaolu eest. Ta hoolib ka inimestest enda ümber ja on nende suhtes toetav, neid aitav ja julgev ise abi küsida.
Vaimse vormi kaotanud inimene sageli jätab füüsilise keha unarusse, nii ongi pea kõik psühhiaatriliste probleemidega inimesed ka kogevad mingisuguseid füüsilise keha häireid või haiguseid. Need ei teki üleöö, vaid on aastate jooksul pingete, hirmude, stressi, ärevuse ja valu kogemiste tulemuseks.
Tervel vaimul on terve keha, vastupidine ütlus on pigem populaarne müüt.
Terve vaim hoolitseb ka füüsilise keha puhkuse tagamise ja lõdvestumise eest. Vaimse tervise probleemide kogemisel, eriti kui on puudu intrapersonaalsed oskused, on aga tervisehädade teke aja küsimus. Millisest hädast saab haigus on su harjumuste ja geneetiliste eelsoodumuste küsimus. Kuigi haigestumislood on erinevad, on juurpõhjus sama: seesmine reaktiivsus ja oskamatus lõdvestuda ning lubada vaimul ja kehal pingetest välja puhata.
Kuidas lõdvestust oma igapäevaellu integreerida?
Lõdvestumise kujundamine algab teadlikkuse suurendamisest ja vastutuse võtmisest.
Vaid siis kui sa võtad vastutuse, teha alati oma keskmes teadlikkust ja tunnetust abivahenditena kasutades, teadlikke valikuid saavutad sa vaimse vabaduse ja heaolu.
Vaimse heaolu alus on seesmine rahu. Seesmises rahus olev inimene märgab stressoreid aga ei reageeri neile. Ta võtab vastutuse endas toimuva üle ning ei lasku alateadliku autopiloodi meelevalda.
Stressis ja ärev inimene kaotab oma keskme ja stressori vahelise ruumi ja samastub stressorist lähtuva pingega. Lõdvestumise kadumine viib stressini ja ärevuseni, mis loob pingsust. Stressi või ärevuse pidevaks muutumisest algab allakäigukaskaad vaimse ja füüsise keha pingete kuhjumiseni, mis sageli viib haigusteni või haiguse kulgemise raskenemiseni.
Tuletame meelde, et kõik elu jooksul tekkivad ja tööalased vaimse tervise probleemid on ennetatavad.
Haigused on väga suures osas pingsuste krooniliseks muutumise tulemus.
Hirm ja pinged loovad kangestumisi ja normaalset vaimu ja füüsise toimimise moondumist.
Mida pikemalt kestavas sinu sisemaailmas ja kehas olevad pinged, seda lõhkuvamad on nende tagajärjed meie vaimsele ja füüsilisele heaolule.
Leia aega endale ja õpi, mis sind lõdvestab. Näiteks uuri seda kuidas hingamisharjutused aga ka kehaline liikumine, olgu selleks rahulik jalutuskäik looduses, jooga, tervisesport või tants, aitavad sul vabastada kehasse kogunenud pingeid ja parandada meeleolu. Samuti tasub proovida meditatsiooni või minna aegsasti pingete korral kehas massaaži või joogatrenni või teha muid harjutusi, mis aitavad sul vähendada seesmist müra ja suurendavad teadlikkust praegusest hetkest.
Kui eeltoodu tundub liiga suur ettevõtmine proovi leida lõdvestust mistahes sulle meelepäraste tegevustega, näiteks lugemise, muusika kuulamise või loomingulise eneseväljendusega. Väldi aga sotsiaalmeediat ja mürarikast keskkonda ning uudisevoogu, mis on ülesehitatud seesmisele stimulatsiooni kasvatamisele ehk pinge tekitamisele.
Läbielamised on kõik pingsused. Pea meeles, et seesmist rahu lisav on ennekõike kas lõdvestav tegevus või teadlik tegevus, mille puhul sa oskad õige pingsuse valida.
Ärksameelsus ja oma kehasse kohale tulek
Lõdvestumiseks võib kasutada ka väga lihtsat harjutust. Pane jalad üksteise kõrvale ja vaata oma jalgu. Vaata neid pikemalt ja teadvusta kus su jalad hetkel asuvad. Tõsta siis pilk ruumile ja vaata kus sa oled (aga ära lisa suhtumist asukohta), hinga rahulikult ja teadvusta kus sa oled ning koge oma keha just selles ruumipunktis. Kui koged keha pinges raputa seda kergelt ja lõdvestu kehasse. Soovi korral tee mõni venitusharjutus.
Kehasse 100% kohale tulek on alati lõdvestava loomuga. Füüsiline keha on ju su vaimu kodu ning enamasti ei ole meie füüsiline keha reaalses ohus.
Füüsiline keha on sinu ainus kodu, mis sind kogu su elujooksul saadab ja mille eest hoolitsemine on 100% sinu enda vastutada. Meditsiin jms saab siin pakkuda abi aga vastutus keha eest hoolitseda ei saa olla kellelegi üle antud (v.a kooma seisundis). Kui nii teha, kaotad oma vabaduse.
Oluline on siin hetk. Tuleb mõista, et sa ei saa muuta eilset ega homset. Keegi pole saanud neid kunagi muuta.
Kõiki muutuseid saab teha vaid kohalolus, teadvustades ja praeguses hetkes. Kui lõdvestud, hakkab sul kergem. See kergus teeb selle märkamise, mida sa pead oma elus muutma oluliselt kergemaks.
Ärksameelsus on kohalolek seal, kus sa oled. Pingsuse loob smastumine sisemaailmas toimuvaga olukorras, kus peaksid olema kohal.
Sinu loomulik olek oma keskmes on lõdvestunud olek
Mõtetega minevikus tuhnimine või ettekujutlustega ärevuse loomine läbi erinevate stsenaariumite kujutamise midagi hetkes sulle kergemaks ega lõdvestunumaks ei tee. Pea meeles, sa ei ole su mõtted ega ettekujutlused.
Sinu Tegelik Mina on täiesti lõdvestunud ja pingevaba olek. Teadlikkus on ka lõdvestunud ja pingevaba. Isegi tunnetus (mitte segi ajada emotsiooniga) on lõdvestunud.
Teadlikkus ja tunnetus annavad sulle oma keskmes olulist infot. Kuni teadvustaja on siin Tegelik Mina, ei loo ükski objekt mida teadvustad ega ükski info sulle pingsust. Sina oled ju lõdvestunud olek. Sa ei ole ükski objekt ega info, neil on pingsus, Tegelikul Minal ei ole.
Pingsus lisandub või kerkib aga mõtete, ettekujutluste ja emotsioonidega samastumisel. Nende kasutamine endaga distantsi kaotades on enamuse füüsilise pingete allikas (v.a. pinged füüsilisest tööst või trennist, mis on otsesed füüsilised pinged).
Samastumine sellega, mis sa ei ole, on pingeid loov. Meenuta haamri lugu. Haamriga kogu aeg elav inimene peab seda enda osaks, ta on haamri samastanud oma füüsilise kehaga. Muidu ju ta seda kaasas tassida kogu aeg ei püüaks. Kui me kedagi näeme sellise füüsilise objekti kaasa tassijana peame teda nö hulluks või veidrikuks.
Tõeline „hullus“ või veidrus on kaasas tassida kogu aeg oma mõtteid, ettekujutlusi ja emotsioone ning neist kuhjuvaid pingeid.
Miks me seda teeme on see, et me oleme unustanud reaalse kogemuse, et Tegelik Mina on lõdvestunud olek. Meist enamus on end nii pingetega varjutanud, et ei tea enam kui kerge on oma keskmes olek. Mälu järgi ei oma tegelikku olemust ega ka teadlikkus taaskogeda ei saa.
Kergustunne, kui emotsioon pole loomulik Tegeliku Mina kerge olek. Ka ükski muu positiivne, sh heaolu emotsioon ei ole Tegelik Mina.
Samastumised millegagi viivad sind alati sind oma keskmest välja. Samastumise hind millegi muuga, kui olemise kergusega, on enesekaotus ja sellise samastumise tulemus on alati pingsus. Kui suur pingsus see on, on iseteema.
Seega me soovitame õppida sul oma sisemaailma ja selle hierarhiat tundma. Alustada saad siin lehel olevatest vaimse vormi e-treeningutest. Need on sulle ja su meeskonnale avatud 24/7 ja taskukohase hinnaga.
Kokkuvõte
Lõdvestus on hädavajalik vaimse heaolu tagamiseks. Teades kuidas stressi leevendada ja osates vaimse vormi harjutuste toel parandada oma keskendumisvõimet, liigse pingsuseta, saad sa toetada oma vaimset heaolu kasvu ja püsimist.
Ennetus on siin parem kui tagajärgedega võitlus. Vaimse vormi treenimine on samamoodi regulaarne praktiseerimine nagu füüsiline trenn. Kui treenid oma vaimset vormi võimaldab see sul luua suurema seesmise harmoonia ja vaimse vastupidavuse nii töö- kui ka eraelus.
Lõdvestumise harjutamiseks loetlesime siin lehel rea võimalusi. Enamus neist on tasuta ja lihtsad tegevused, nagu rahulik hingamine, looduses liikumine ja meeldiva hobiga tegeledes vooseisundi nautimine. Need aitavad sul paremini toime tulla igapäevaste väljakutsetega.
Tõhusaim vaimse heaolu ja lõdvestumise tagama on aga intrapersonaalsete oskuste omandamine. Vaimse vormi treenimine ei nõua suuri investeeringud. Leiad selleks sobivad vaimse vormi treeningud siitsamast lehelt taskukohase hinnaga ja nende kasutajad on tõdenud, et neisse investeerimine võib tuua kümne kordse kasu! Meie treeningute kasutajakogemusi avavad allolevad lühiintervjuud.