Tähelepanuhäire

Tähelepanuhäire on tuntud ka kui aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH; inglise keeles ADHD ehk Attention Deficit Hyperactivity Disorder) ehk tähelepanu puudulikkuse häire (inglise keeles varem kasutatud mõiste: attention-deficit disorder – ADD), on ennekõike neurobioloogiline arenguhäire, mis mõjutab inimese võimet suunata ja hoida tähelepanu, sest esile on kerkinud hüplev impulsiivsus ja erinevad aktiivsuspuhangud. 

ATH võib avalduda nii lastel kui ka täiskasvanutel ning selle sümptomid võivad varieeruda. Uuringute järgi on ATH levimus lastel 4-8%, täiskasvanutel 3-5%.

Kuigi ATH-d peetakse valdavalt geneetiliselt päritavaks soosib selle esile kerkimist ja süvenemist kodune õhustik ja seal esinevad käitumismustrid. Kui geneetika ja kodune närviline ja ärev õhkkond kattuvad muutub ATH esinemine oluliselt tõenäolisemaks.

ATH peamised tähelepanuhäire tunnused:

  • Tähelepanematus:
    1. Raskused keskendumisel ja detailidele tähelepanu pööramisel;
    2. Raskused ülesannetest aru saamisel ja nende lõpetamisel;
    3. Hajameelsus ja valitud tegevuse unustamine;
    4. Raskused oma tegevuse organiseerimisel.
       
  • Hüperaktiivsus:
    1. Pidev rahutus ja nihelemine, võimetus hoida tähelepanu;
    2. Raskused paigal püsimisel, sest kõik liikumatu on see, millele ei osata keskenduda;
    3. Ülemäärane tühi jutt ja kiirustav sekkumine ning järeldused.
       
  • Impulsiivsus:
    1. Seesmise rahu puudumine. Raskused lihtsalt olla, püsida kohal või oodata midagi/kedagi;
    2. Teadvustamata ja läbi kaalumata ebaratsionaalsed otsused, mis ilmestuvad äkitselt ja mida asutakse kohe ellu viima kuni sekkub uus impulsiivne otsus, sest eelmine tegevus kukkus tähelepanu alt ära;
    3. Teiste tegevustele sisse hüppamine kuna inimene peab end maailma nabaks ega oska tähele panna toimuvat ega saa aru kas sellesse on sobilik sekkuda. Selle tulemusel esineb olukorda sobivat intensiivset käitumist.

Tähelepanuhäire mõju igapäevaelule

Tähelepanuhäire võib oluliselt mõjutada inimese igapäevaelu, sealhulgas kooli, tööd, suhteid ja enesehinnangut.

ATH-ga inimese jaoks on vaja tagada rahulik töökeskkond ja suuna hoidev tugi. Rahulik ja toetav perekond muudab ATH-ga inimese elu talutavamaks, toksilised suhted ja närvilisus aga kaotavad kindla jalgealuse ja sageli ka töövõime.

Sasha Hamdani (raamatu Self-Care for People with ADHD: 100+ Ways to Recharge, De-Stress, and Prioritize You autor) on kirjutanud: "ATH-ga inimestel on ohjeldamatu kiireloomulisuse tunne kõige suhtes, sest kui sellega kohe ei tegeleta, unustatakse see tõenäoliselt ära või läheb see kaotsi. Selle asemel, et prioritiseerida ja asju tähtsuse järjekorda seada, alustab ATH-d põdev inimene ülesandeid sellest, mis on kõige lihtsam või koheselt kaasahaarav, muutes seega ülejäänud protsessi enda jaoks keeruliseks. Seetõttu võib olla (tähelepanuhäirega inimesel) keeruline ülesandeid alustada, jätkata ja lõpetada, ilma et end täielikult üle koormataks."

On oluline märkida, et ATH diagnoosimine nõuab psühholoogilist hinnangut või psühhiaatri diagnoosi. Kui kahtlustad, et sul (või sinu lapsel) võib olla tähelepanuhäire, on soovitatav pöörduda arsti või psühholoogi poole. Mida varem ATH esinemine avastada, seda enam saab aidata inimest tähelepanu treenimisel ja sellega elama õppmisel.

Tähelepanu hajumist ja seesmist reaktiisust võimendab inimese vähene liikumine, unepuudus, ebaregulaarne toitumine, kokkupuude (vaimse) vägivallaga ning väsimus. Lisaks võimendavad nende häiret kokkupuude ärevuse, stressi ja läbipõlemisega.

ATH diagnoosiga inimesed väsivad kiiremini kui hea vaimse tervisega inimesed. Nende jaoks on oluline regulaarsus ja teiste tugi tegevuste suunamisel.

Tähelepanuhäire võimendi on tohutu seesmine reaktiivsus ja selle kiirus. St inimene kaotab siin tähelepanuvõime. Seda soosib ka nõrk vaimne vorm ja puudulikud teadmised oma sisemaailmast ning selle juhtimisest.

Tähelepanuvõime aluseks on teadlik valik, see on aga võimalik vaid siis kui väljuda alateadlikust seesmisest reaktiivsusest.
 

Reaktiivus välistab teadlikud valikud, reaktiivsus ja teadlik valik on sama skaala kaks erinevat otsa


Seesmine reaktiivsus on alati olemuslikult impulsiivne ja kontrollimatu. ATH esinemisel on see seesmine reaktiivsus selgelt ja tugevalt domineeriv. ATH-ga inimesel võib olla keerukas midagi pikemalt kuulata, sest ta tähelepanu ja teadlikus kukuvad ära. Kuna teadlikkus on seesmise reaktiivsuse vastand, siis selle kadumisel ei saa inimene enam aru.

Kui ATH-ga inimene midagi kuuleb ja sellele lisandub seesmiselt mõte ja emotsioon, sis see on talle selge tugev ja kontrollimatu seesmine stiimul, millele reageerides kaob ta tähelepanu teise inimese kuulamiselt või valitud tegevuselt. Kui teadlikkus ei püsi valitud tegevuse, siis kaob ka arusaamisvõime. Seetõttu on ATH-ga inimesele asjade/teemade/tegevuste selgitamine pikemaaegsem protsess, milleks tuleb võtta aega ja anda talle aega info lühikeste juppidena vastu võtta. Sealjuures tuleb talle vahel sama teemat korduvalt erineval viisil selgitada.

Arusaamine võimaldab tähelepanuhäirega inimesel aga end muuta. Ta vajab lihtsalt muutuse läbi viimiseks enam juhendamist ja tuge kui teised. ATH diagnoos ei kaota töövõimetet, vastupidi mingites asjades võib oma tähelepanuhäire mõistmine teha elu lihtsamaks. Samas, teistes tegevustes võib tähelepanu häiritus viia katkendlikkuse ja sihipärasuse puudumise tõttu inimese olukordadesse, mida ta ise ei suuda lahendada.

Kokkuvõte

Eneseregulatsioon on ATH-ga inimestele teistest oluliselt keerulisem, seetõttu vajavad nad tavaliselt kodus perekonna ja tööl kolleegide ja juhtide tuge.

Lisaks välisele toele pakuvad teadlikkusel põhinevad intrapersonaalsed oskused sisemise tugiraamistiku, mis võimaldab neil oma seesmiseid protsesse juhtida ja reaktiivsust vähendada. Ilma heade enesejuhtimisoskusteta on ATH diagnoosiga ja ka kergegamete tähelepanuhäiretega inimesed rohkem avatud vaimsele kurnatusele ja läbipõlemisele.

ATH-ga inimesed saavad parimini tegutseda, kui nende sisemaailmas olevad mõtted ja ettekujutlused ning välised tegevused on omavahel kooskõlas. Selle saavutamiseks vajavad aga nad tuge. ATH esinemine võib samas inimesed muuta teatavates tegevustes teistest paremaks, sest nad sageli ei koge hirmu ega adu maailma samal viisil kui enamus inimesi. Seega neile on vaja toetavad töökeskkonda, juhendamist ja sobivaid tööülesandeid.


ATH-ga inimene vajab selget teeraja näitamist ja tal tuleb aidata sel teel suunda hoida