Brittidel on mitmeid uuringuid, mis kinnitavad: 9 inimest 10-st kogeb mingil viisil tööstressi. Leiad ülevaated neist meie blogides.
Stressi võib esineda mingis olukorras lühiajaliselt kõigil inimestel. Tuleb rõhutada, et lühiajaline kokkupuude stressiga ei ole probleeme loov. Probleemid vaimse ja füüsilise heaolu kadumise näol kerkivad siis kui stressitase kasvab tugevaks ja stress muutub pikaajaliselt kestvaks.
Me tihti mõistame stressi valesti. Segadus peitub selles, et segi aetakse stressorid kui välised stressi soosivad tegurid ja seesmine reaktiivsus kui stressi tõeline põhjus.
Stressorid
Stressor võib olla kas keemiline või bioloogiline mõjur, keskkonnaseisund, väline stiimul või sündmus, mis põhjustab organismile stressi. Psühholoogiliselt on stressitekitaja enamasti mingi sündmus, olukord või keskkond, mis on väljakutseterohke ja/või kogetav kui heaolu või organismi ohustav.
Seega stressor on alati väline tegur, mis kutsub esile seesmise stressi reaktsiooni. See võib olla peale surutud suur töökoormus, avatud kontori kõrge müratase või ajapuudus töömahuka ülesande teostamiseks.
Stressoreid on mitmesuguseid ja lõputus koguses.
Üks ja sama stressor võib erinevatele inimestele mõjuda erinevalt. Isegi erinevates olukordades võib üks ja seesama stressor põhjustada stressi varieeruval viisil tulenevalt seesmiste reaktsioonide eripäradest.
Vaatleme näiteks sellist stressorit nagu raha. Liiga vähe raha on stressi allikas. Liiga palju raha võib ka olla stressi allikas. Kas probleem on siin raha või reaktiivsus sellega seotud vähesuse või külluse suhtes?
Esimesel juhul on seesmine reaktiivsus finantsvahendite puudusest tekkinud seesmised reaktsioonid. Näiteks, teadmatus millal saab endale osta uue vajaliku riideeseme, lubada perele täisväärtusliku toidukorra või kuidas saada kokku järgmise liisingu- või laenumakse summa olukorras kus on oht kaotada seetõttu auto või kodu. See, et oled olukorras, kus oled laenu võetud näitab finantsvahendite puudust. Samas laen ise võib olla nii heaolu looja, sest said soetada meeldiva kodu, kus on võimalik elada kui ka stressor, sest oled laenu teenindamise raskuste tõttu pidevas pinges.
Teisel juhul on raha paljususega seotud pinge, settest, et kui seda valesti investeerida või seda muul viisil kaotada jne. Kui teistel on teave su rikkusest on risk, et see meelitab ligi inimesi, kes proovivad sind manipuleerida ja panna sind raha enda kasuks kulutama või suisa üritavad seda sinult röövida jne.
Raha asemel on meil täna tegelikkuses kasutusel tagamata valuuta. Mõistes seda ja rahandust ning osates oma sisemaailma juhtida saad leida tee kuidas oma vaimne ja füüsiline heaolu tagada.
Stressor loob seega stressireaktsiooni, mis on on keha/vaimu vastus sisemistele või välistele täiendavaid ressursse ja kohanemist nõudvatele sündmustele.
Stress on olemuslikult seesmine reaktiivsus
Stress on lihtsalt selgitatuna seesmine reaktiivsuseks. Positiivne stress on positiivsete reaktsioonide ja negatiivne stress negatiivsete reaktsioonide tulemus.
Re-aktiivsus on taas-aktiveerumine. See, mis automaatselt taas aktiveerub on alateadvus.
Meil on kõigil mingeid valulikke kogemusi. Kui olukord näib varasemaga kuidagi sarnane, siis alateadvus kannab vana kogemuse praegusse hetke.
Alateadvusele võrdub varasemaga sarnase aktiivsuse kogemine kui märk, et olukord kordub. Sellega kistakse sind kohalolust ja seesmisest rahust välja ja sellest kerkib seesmine pingsus. Vaimne pingsus kandub üle füüsilisele kehale.
Pingsus on see kui olukorda ei suudeta jääda vaatlejana neutraalselt ja objektiivselt vaatama. Seesmises rahus vaatlemise ja seesmises vaikuses teadlike valikute tegemise asemel kerkivad esmalt enamasti muremõtted ja selliste mõtetega seotud emotsioonid.
Kui inimene kaotab oma keskmes vaatlejana püsimise, siis sellele järgneb oma keskmest väljumine. Eesti keeles on selle kohta väga täpne ütlus; kui keegi on närvis, stressis või ärev ja ei käitu enam adekvaatselt, siis me ütleme „ta läks endast välja.“
Ometi inimene ju oma kehast ei välju. Endast väljas inimene küll käitub veidralt aga füüsilist keha ei kaota. Seega, millest inimene siis välja läheb?
Meil kõigil on mitu tasandit, mis kõik toimivad koos ja ideaalis seesmises rahulikus harmoonias ja juhituna Tegeliku Mina poolt läbi teadlike valikute.
Probleem on see, et meil puuduvad intrapersonaalsed oskused ja arusaam oma sisemaailmast ning seetõttu, ei saa me ka seda juhtida. See on nagu autoga. See, et see sul on ei tee seda kasulikuks kui sul puudub oskus autot juhtida.
Kui uurida, mis on see kese, kus elu on stressivaba ja milles olles inimene iga pingega toime tuleb, siis see ongi Tegeliku Mina ja teadlikkuse tasand. Seal tasandil ei ole mõtteid, ettekujutlusi ega emotsioone. Seal pole ka ihasid, vastuseise ega pingeid.
Tegelik Mina on meie loomulik, seesmiselt rahulik ja vaikne olek. See on totaalne seesmine lõdvestus, olek pingeteta. Seda kogedes on stressivabadus alati tagatud.
Kui me oma keskmest väljume, siis puutume kokku mõistusega. Mõistuse nö allosadeks on nii ettekujutlused kui ka mõtted. Kui mõstus on reaktiivne, siis ettekujutlused ja mõtted ei allu meie kontrollile. Meie ettekujutlused ja mõtted justkui jooksevad autopiloodil ja elavad omasoodu autopiloodil kulgevat elu. Näiteks kui mõtted ei allu sulle on keerukas õhtul magama minnes uinuda, sest mõttelõng ei katke ja sisemine vaikus ja lõdvestus ei ilmestu.
Loomulik on seesmises vaikuses olles ettekujutlusi ja mõtteid vajadusel sihipäraselt kasutada ja vajadusel nende, kui tööriistade, kasutusest loobuda ja naasta seesmisesse rahusse ja vaikusse.
Vabadus ei ole mitte mõelda millest soovid vaid see kui võid sihipäraselt mõelda ja olla mõtlemata! Seesmiselt vaba inimene autopiloodil mõtlemist ei kasutagi, sest see on energiakulukas.
Ettekujutlused ja mõtted siiski üksi tugevaid läbielamisi veel ei põhjusta. Sundmõtted ja hirmudest tingitud ettekujutlused on küll energiat ja elujõudu raiskavad aga ei vii veel inimest veel käitumusliku reaktiivsuseni.
Väline ülevõlli reaktiivsus aga ilmestub kohe kui inimesed samastuvad oma emotsioonide ja hirmudega. Kui Sinu keskme ja emotsionaalse valutunde vahel kaob distants, siis vaimne valu muutub ka füüsiliseks pingsuseks. Mõtted enamasti on siin sisekõne, mis seda draamat kas võimendab või kinnistab. Näiteks lisandub siia enesekriitika, ma ei saa hakkama ja olen teistest kehvem.
Samastumine tähendab, et Sinu kui Tegeliku Minana oma keskmes olija ja kogetava mõtte või emotsiooni vahel kaob teadvustatav ja tunnetatav distants.
Kui kogetavalt kaob teadlikuks valikuks vajalik seesmine ruum, siis sa muutudki seesmiselt reaktiivseks. Alateadvus instinktide, harjumuste ja seniste kogemuste baasil leiab lähima sarnase negatiivse või positiivse kogemuse ja kannab selle üle hetke.
Kõik harjumuslikud ja instinktiivsed reageerimised on iga inimene omandanud ehk enda sisse alateadlike korduste mustrina õpitud.
Me oleme näinud teisi reageerimas ja meie alateadvus on seda pidanud normiks. Näiteks mingis olukorras vanem või ülemus tõstab häält või karjub. Lapse või töötaja alateadvus saab aru, et see on siin meetod võimu hoidmiseks ja kui on tema kord sama olukorda lahendada kerkib see muster esile ja ta kasutab seda kui teadlikkus ei sekku.
Me oleme väga palju elus üle võtnud suhtumisi, käitumisi jms teadvustamata, kas see on teadlikult ja tunnetuslikult ratsionaalne ja eluhoidev.
Reaalsus on see, et enamus inimesi ei oska oma mõtteid ja emotsioone vabalt kasutada ja juhtida või oskab seda vaid siis kui elu on väliste stressoriteta.
Kui emotsioone ei osata juhtida, vabastada ja nende kogemisest väljuda, siis need on mõtetest tugevama jõuna elu määravad. Seega kui emotsioon ületab teatava tugevuse piiri, muutudes domineerivaks samastumiseks, siis me inimestena kaotame end emotsionaalsesse läbielamisse ehk samastume nendega.
Kui need emotsioonid on negatiivsed ja jõulised lõhutakse midagi, kui need on aga depressiivsed ja passiivsust loovad kogetakse tardumist ja letargiat ning sellest tulenevaid vaimse tervise probleeme nagu depressioon. Kui mõtlemine siin kogemust kinnitab on nõiaring loodud. Mõte loob emotsiooni ja emotsioonid suunavad mõtteid.
Mida enam emotsioone alla surutakse, sest neid ei tohi tugeval kujul läbi kogeda, seda enam tekivad siin pingsused. Kui inimene on oma keskmest väljunud ei erista ta enam oma lõdvestunud olekut, vaid samastub nende pingsustega. See samastumine re-aktiveerumisel ongi stress.
Tööstressi taandamine ja sellega toimetulek
Tööl on pingsuseid tihti enam kui isiklikus elus. Seda, sest me puutume tihti kokku uute olukordade tõttu esinevate stressoritega. Kui me ei oska oma sisemaailma juhtida ega tea kuidas see on üles ehitatud, siis me samastume ja kaotame oma seesmise rahu.
Ärevuse ja pinge all tööd tehes loome ise märkamatult mustreid, mis laovad põhja kas ärevushäireteks või stressiks ja selle kaudu omakorda läbipõlemiseks.
Enamus läbipõlemise kaasustest ei ole aga sugugi vaid negatiivse stressi tulemus. Vastupidi ka positiivsete läbielamiste külluslikkus viia läbipõlemiseni. Saavutus- ja tunnustusvajadus koos vastavate emotsioonidega on sageli positiivse stressi- ja läbipõlemisvõimendi.
Läbipõlemine, sõltumata sellest kas selleni teekond on läbi negatiivse või positiivse stressi, kattub aga oma viimases faasis 86-92% depressiooniga. Samas tuleb siin rõhutada, et depressioonini on ka muid teid. Töö kontekstis on aga suurim depressiooniriski looja just läbipõlemine.
Miks stressi taandamine on oluline kõigi jaoks?
Stressiga toimetuleku oskused on olulised just läbipõlemise ennetamiseks. Kuna reaktiivsus on alati algav seest, ehk emotsionaal-mentaalse tasandi probleem, siis on vaja oskuseid enesejuhtimiseks kõigil inimestel.
Mõtetega tugevaid emotsioone juhtida ei saa. Tugeva emotsiooni mõju all juurdepääs ratsionaalsele mõtlemisele varjutub emotsiooni enda kogemisega. Me kõik ju teame, et kui keegi on ohjeldamatus kurbuses nuuksumas või raevus märatsemas, siis ratsionaalne märkus ei toimi. Mõttejõud on nõrgem kui emotsiooni jõud. Emotsioon on lisaks oma keskmest kaugemale viiv kui mõtlemine.
Samastumine lõhkuva või loova emotsiooniga on alati ratsionaalselt kontrollimatu. Vaid siis kui inimene ise teadvustab mis toimub, tekib tal jõud olukorda muuta.
Stressiga toimetulek eeldab oma sisemaailmas toimuva ja seal oleva hierarhia mõistmist. Siin on vaja teada kuidas stress tekib, kuidas see kulgeb ja kuhjub ning kuidas kulgeb läbipõlemisteekond.
Kui osata enda sisemaailmas toimuvat teadvustada ja tunnetada, ja potsesse märgata, siis saab neid ka juhtida. Siin tuleb arvestada, et tunnetus ei ole sama, mis emotsiooni kogemine. Tunnetust ja emotsioone on vaja õppida eristama.
Eristamine on teadlikkuse omadus ja kui sa eristad toimuvat ning omad sellega distantsi, saad ka endas toimuvat juhtida. See ongi see, miks loevad intrapersonaalsed oskused.
Me sageli märkame teiste vigu aga mitte enda omi. Nende teiste inimeste läbielamistega on meil loomulik distants. Kuid ka see võib kaduda, selle näide on massipsühhoos, kus samastumine levib emotsioonide toel massidesse. Selleks on enamasti vaja külvata hirmufooni, et massipsühhoos oleks viljakas. Pandeemia ajal kogesime kõik, kuidas seda kasutati.
Ka töökohtades on ilmselt kõik kogenud püüdu inimesi emotsionaalselt mõjutada. Teadlikud inimesed, kes on oma keskmes, sellist mõjutamist tegutsemiseks ei vaja. Nad võtavad vastutuse ja tegutsevad seesmises rahus. Nende motivatsioon on tegevus ise. Kui sellisel inimesel on head intrapersonaalsed oskused on tegutsemine sihipärane ja tõhus.
Teadlikkus on distants Tegeliku Mina ja iga seesmise tasandi vahel. Selle distantsi kasutama õppimine ja oma teadlikkuse ja tunnetuse juhtima õppimine koos oskusega nende toel juhtida oma ettekujutlusi, mõtteid ja emotsioone on õpitav.
Me kutsume selliseid enesejuhtimisoskuseid intrapersonaalseteks oskusteks. ’Intra’ on siin seesmised tasandid. Kuigi teiste emotsioonide väljendused on märgatavad on täna töökohtades ja ühiskonnas liigselt emotsionaalset mõjutamist.
Igasugune survestamine ja ka heatahtlik manipuleerimine, ausa kommunikatsiooni ja eetilise selgituse asemel loob pingeid. Kui korraga esinevad negatiivne ja positiivne läbielamine ning teisega üritataks esimest üle kirjutada on stress, ärevus, hirmud jms vältimatult mingil kujul ilmestuvad.
Selles kontekstis on afirmatsioonid probleemsed, kui tead, et miski on sulle keerukas, sest puuduvad vajalikud oskused ei ole lahendus korrata endale „Ma saan hakkama“ vaid hoopis vajalike oskuste omandamine ja rakendamine.
Tööstress on vaja õppida taandama aegsasti ja me pakume selleks siin kodulehel e-koolitust. Kuna stress on väga levinud, siis kulub stressitaandamisoskus ära kõigile.
|
Stressitaandamise ja läbipõlemise ennetust tagav koolitus “Tõhus tegutsemine pingelisel perioodil” (Performing Under Pressure) võimaldab koolituse läbijal saada teadlikuks oma stressitasemest ja läbipõlemise riskist, sooritades testi ja saades tagasisidet. Koolituse osad on ka küsimustikud, videoloengud koos praktiliste juhendatud harjutustega ja tagasiside. Just meetodite unikaalne kombineeriine võimaldab sul ja su meeskonnal õppida oma sisemaailma edukalt juhtima. Lisaks on meie koolituse osaks töövihik, mis võimaldab luua endale isikliku arenguplaani hea vaimse vormi tagamiseks.
Ennetus loeb! Isegi kui inimene hetkel ei koge stressi, siis mõistmine kuidas stress tekib ja kuidas seda taandada annab vabaduse väljakutseterohkes või pingelises olukorras seda teadmist kasutada.
Lõpetuseks, kõik oskused on alati isiklikud. Me ei saa kunagi kasutada teise oskust. Isegi tööalaselt, kui üks oskab laitmatult tasemel programmeerida ja teine seda isegi paar tundi vaatab, et saavuta ta selle inimese oskust, kes ladusalt programmeerida oskab.
Sama on ka intrapersonaalsete oskustega, need on isiklikud. Kuna meil koolides ei ole vaimset kasvatust, siis on vaja vaimne vorm meil omandada tööl.
Intrapersonaalsete oskuste treenimine tagab selle, et vaimne heaolu pole enam juhus vaid enesejuhtimise loomulik tulem.
Seesmiselt rahulik ja seesmist vaikust hoida oskav inimene on elurõõmus ja saab hakkama iga väljakutsega. Ta suudab võtta initsiatiivi, oskab hoida fookust ja teeb alati teadlike valikuid. See muudab ta tõhusaks ja tegusaks ning eetiliste eesmärkidele kaasaaitamisele kaasuvaks.
Kokkuvõte
Stressitaandamiseks on vaja intrapersonaalsed oskused omandada siis kui sa tunned end veel OK ega ole hääbumas läbipõlemise viimases faasis end kurnatuna tundes depressiooni suunda.
Me kõik peame normaalseks füüsilise vormi treenimist. Milla sa aga treenisid oma vaimset vormi?
Ära jää enda ja oma töötajate osas lootma heale õnnele, alusta vaimse vormi tagamiseks ja stressi taandamiseks vajalike intrapersonaalsete oskuste omandamist nüüd ja kohe. See on kuni 10 kordse tasuvusega investeering nagu Äripäevas kirjutas Kaur Lass (lingil avatud lugu).
Kui kogu su meeskond läbiks stressistaandamiskoolituse, siis oleksite valmis toime tulema mistahes stressoritega ilma inimesi läbipõlemisele ja vaimse tervise probleemidele kaotamata.
Stressorid on ja jäävad, keegi ei suuda neid kaotada, sest stressor võib olla mistahes asi või sündmus. Pingsusest aga ei pea saama stress ega vaimse tervise häire. Kõik tööalased vaimse probleemid on ennetatavad ja see ongi siinse kodulehe fookus pakkuda proaktiivseid ennetusmeetmeid vaimseks heaolu ja tööl tõhusa tegutsemise tagamiseks.
Alusta enda ja oma meeskonna treenimisega ja sa lahkud meie koolituselt tervema, lõõgastunuma, tegusamana ja paremate enesejuhtimisoskustega! Enne lahkumist kuula, mida allpool sellest arvavad koolitust läbinud inimesed.