Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kirjeldab läbipõlemist, kui tööalast sündroomi, mis tekib pikaajalise ja krooniliseks kujunenud tööstressi tagajärjel.
Kas teadsid, et läbipõlemine on 100% ennetatav?
Vaimse kurnatuseni jõutakse siis kui tööstressi leevendamiseks ja sellest tingitud vaimse kurnatuse süvenemise pidurdamiseks pole inimestel vajalike intrapersonaalseid oskuseid.
Läbipõlemist kogenud inimeste enamus kirjeldab tagantjärele, et ohumärgid olid ammu nähtaval, kuid need jäid tema tähelepanuta.
Läbipõlemiseni jõudmise lood on erinevad aga nende ühisosa on selles, et inimene oma keskmes teadis aja mahavõtmise vajadusest, sest ohumärgid plinkisid kollase suunast aina punasemaks aga positiivne innustus ja saavutusvajadus sundisid teda oma füüsilistest vajadustest ja vaimsest heaolust süstemaatiliselt üle sõitma.
Ka kodus töötades põletakse läbi, pandeemiaeg näitas, et läbipõlemine ei sõltu kontorist, vaid sellest mis toimub su peas ja kuidas sa enda sisemaailmaga toime tuled!
Läbipõlemiseni liikudes vajutatakse sageli pedaal põrandasse ja lisatakse kiirust kuigi keha, milles kihutatakse karjub ja vaim kisab, et ei suuda. Miks?
Puudu on siin end vaatlev teadvustaja ja enesejuhtija, sest kihutaja on seesmises reaktiivsuses ehk samastunud mõtete, ettekujutluste ja emotsioonidega.
Läbipõlemissündroom kasvab vaimseks kurnatuseks ja füüsiliseks kollapsiks, sest inimene ei oska oma sisemaailmas toimuvat märgata ega juhtida.
Läbipõlemissündroom WHO järgi
Läbipõlemissündroom on WHO poolt kirjeldatud kolme teguri koos ilmestumise kaudu (iseasi iga teguri märgatavus/tugevus). Läbipõlemise faasides esineb:
- kurnatus – inimene tunneb end emotsionaalselt ja vaimselt kurnatuna ja ei saa enam tööga ladusat hakkama ning kogeb pidevat väsimust ja energiapuudust. Vaimse kurnatusega võivad kaasneda mitmesugused valud ja tervisehädad;
- võõrdumine – pettumine töös, inimene hakkab pidama tööd enesele kurnavaks ja ta ei taha sellega seotud olla. Tööst võõrandumisega võib kaasneda küünilisus, seda nii oma, töö, tööandja kui ka kolleegide suhtes;
- vähenenud töö- ja tegutsemisvõime – see toob esile raskus keskendumisel ja loomingulisuse ning initsiatiivi kao.
Läbipõlemine on kantud ka WHO haiguste klassifitseerimise nimistusse RHK-11 (inglise keeles: Revision of the International Classification of Diseases ehk ICD-11) aga seda mite haigusena, vaid kui tööalase tervise sündroom.
Vaimne kurnatus ehk läbipõlemine on just tööga seotud ja seda ei kasutata WHO terminoloogias teiste eluvaldkondade kurnatuskogemuste kirjeldamiseks.
Oluline on välja tuua, et kurnatusseisundi kogemine saab kerkida ka seotult muude eluvaldkondadega, näiteks õppides võivad läbi põleda lapsed/noored ja ka lastega pidava tegelema pidavad vanemad, enamasti emad, võivad kogeda vaimset kurnatust, võõrdumist ja vähenenud tegutsemisvõimet.
Kuigi ettevõtjad ei ole palgatöölised ega oma töölepingut, on ka nende ettevõtlusalane tegevus töö ja nii nemad kui juhid on sageli suurema läbipõlemise riskiga, kui tavatöötajad. Seda, sest neil on suurem vastus ja töökoormus.
Läbipõlemine on 100% ennetatav
Viimase poolsajandi jooksul on maailmas tehtud palju teadusuuringuid, mis on aidanud läbipõlemissündroomi ja selle teket mõista. Oluline on teada, et läbipõlemine ei teki kunagi üleöö ja teekond vaimse kurnatuseni on aeglane.
Läbipõlemist aitab ennetada teadlikkusel baseeruvate intrapersonaalsete oskuste omandamine ja oma vaimse vormi treenimine siis kui sa oled veel enam vähem terve. Kindlasti leevendavad läbipõlemisriski ka kehaline aktiivsus (füüsiline trenn), lõdvestust loovad vaimsed praktikad ja hobid ning eluterved ja elurõõmu ülal hoidvad suhted.
Samas kui tervel kehal oleks alati terve vaim, siis ju sportlased läbi ei põleks. Ometi nad teevad seda, eriti tippspordis. Seega on vaja lisaks kehale treenida ka oma vaimset vormi.
Kuula stressi ja läbipõlemise statistika ja vaimse vormi treenimise kohta all olevast videost ja avasta mida muuta.
Vaatleme, mis kaasneb vaimse kurnatusega?
Läbipõlemisega kaasneb seesmise motivatsiooni vaibumine ning ka huvi puudus väliste motivaatorite vastu.
Läbipõlemine on selline sügav kurnatus, millest ei ole võimalik enam ei ühe nädalavahetuse ega ka paarinädalase puhkusega taastuda.
Teekond läbipõlemiseni on aeglane ja just see muudab selle ennetatavaks. Selleks on vaja tunda läbipõlemise teekonda, osata lugeda ohumärke ja eos leevendada tööstressi.
Selleks on vajalik aga parandada oma intrapersonaalseid oskuseid, sest ilma endas toimuvat teadlikult järgimata ja juhtimata ei saa siin tekkida muutus.
Läbipõlemise kiirust võimendavad ebaterved harjumused, näiteks:
- kindla unerutiini ja -rütmi puudumine, mis viib unehäireteni ja see võimendab omakorda nii füüsilist kui ka vaimset kurnatust;
- kehv ja väheväärtuslik toit – näiteks kiirsöögid, madala toiteväärtusega toit, ebaregulaarne söömine, ülesöömine, enese näljutamine või anoreksia jms aga ka alkoholi vms mõnuainete tarbimine, mis kõik kurnavad füüsilist keha;
- pauside ja puhkuse võtmise vältimine – pidev tegutsemine endale puhkust lubamata kurnab nii füüsise kui vaimu:
- rööprähklemine ehk püüd multitaskinguga tegeleda viib selleni, et sa ei saa keskenduda ja palju tegevusi on pooleli, nende kuhjumine on vaimselt kurnav;
- kõrge stressitase või krooniline stress, eriti ohtlik on siin pikemaaegne positiivse stressilainel sõitmine;
- vaimse vormi treenimatus ja vaimse heaolu vähenemine või puudulikkus.
Loomulikult ei ole see täielik nimistu, kuid annab aimduse, mida vaadata ja järgida.
Kui juba ollakse läbi põlenud on taastumine aeglane, siin võib olla vajalik mitmete kude pikkune või suisa aastane paus. Läbipõlemise algfaasides võib aidata võib ka märgatav koormuse alandamine (osaline töökoormus) ning põhjalikumad ümberkorraldused töökeskkonnas ja -ülesannetes, mis tagavad rahuliku tegutsemise.
Läbipõlemine on vaadeldav viieastmelise protsessina ja selle staadiume on avanud ajakirjas "Director" avaldatud artiklis Dr. Helena Lass (lingil on tasuta lugu).
Enamus läbipõlemise viimasesse faasi jõudnud inimesi vahetavad tööd, sest vaimne kurnatus on samas rutiinis või keskkonnas kiire taastuma. Kord läbipõlenu on selle kordumiseks enam avatud kui kogu aeg heas vaimses vormis olnud inimene.
Probleem on ka see, et kui keegi töötajatest või juhtidest läbi põleb, siis peavad teised inimesed pärast võtma suurema koormuse, mis omakorda soosib järgmiste inimeste tööl läbipõlemist. Ahelreaktsioonid on siin tavalised.
Kui inimene tunneb, et tema töökoht lähtub töö ja elukorralduses sellistest põhimõtetest, mis lähevad tema isiklike väärtushinnangutega vastuollu, on kurnav sellises väärtuskonfliktis viibida või seda lahendada. Ilma kogu kollektiivi vaimse vormi treenimiseta ja intrapersonaalsete oskuste samal tasemel omandamiseta ei ole sellised väärtuskonfliktid lahendatavad. Näiteks kui väärtuseks on kiirus ja positiivsuse rõhutamine ning pidev positiivsete saavutuste nõudmine, on läbipõlemine kerge tulema, sest selline töökoht suisa soosib positiivset stressi, mis on peamine läbipõlemise allikas.
Kuidas ennetada läbipõlemist?
Läbipõlemise ennetus on selge jagatud vastutus, mida jagavad inimene ise, tema kolleegid ja tööandja. Nii juht kui ka iga töötaja vajav siin korralike intrapersonaalseid oskuseid, et oma probleeme märgata ja mitte teiste peale välja valada.
Reaalsuses on kõik oskused isiklikud. See tähendab, et igal inimesel on isiklikult vaja omandada intrapersonaalsed oskused ja asuda suunama oma elu teadlikult.
Sina, isikuna oled ainus inimene maailmas, kes päriselt saab aru, mis sinu sees toimub ja kuidas sa end juhid ning selle tulemusel oma igapäevaeluga toime tuled.
Seetõttu on oluline, et oled enda vastu aus ja just seetõttu on Wellness Orbit e-koolitused üles ehitatud nii, et sa saad oma vaimset heaolu ise objektiivselt hinnata.
Meie läbipõlemisennetuse koolituse osaks on stressitaseme tuvastamine ja läbipõlemiseriski hindamine ning sulle tagasiside andmine. Kuigi me pakume oma stressitaandamise ja läbipõlemise ennetamise koolitust ennekõike tööandjatele, saab iga töötaja personaalse konto ja tema testitulemuste privaatsus on tagatud.
|
Wellness Orbit on loonud maailmas unikaalse stressi taandamisele ja läbipõlemise ennetusele fokuseeritud koolituse “Tõhus tegutsemine pingelisel perioodil” ("Performing Under Pressure").
Sinu töötajate töövõimet taastava ja läbipõlemist ning vaimset kurnatust ennetava e-koolituse osadeks on:
1) Osaleja stressitaset ja läbipõlemiseriski mõõtvad küsimustikud (2 küsimustikku koos tagasisidega koolituse läbijale);
2) 5 videotreeningsessiooni ja kontrollküsimustikud peale iga videot, et tagada õpitu praktikas kinnistumiseks paremad eeldused;
3) Töövihik (see sisaldab ka grupitöö juhiseid, mida saab tööandja läbi viia ühiste aruteludena);
4) Tööandjale antav ülevaade selles, kes on koolitusega alustanud ja selle lõpetanud koos võimalusega väljastada tunnistus igale töötajale temal poolt koolituse läbimise kohta (tööandja ei näe töötaja individuaalset terviseinfot ehk testide tulemusi);
5) Koolituse promomaterjalid (prinditavad posterid ja intraneti bännerid).
Inimesed on erinevad ja reageerime välistele stressoritele erinevalt, sõltuvalt oma sisemaailma juhtimisoskuste olemasolust või puudusest.
Me ei võimalda stressitaset näha isegi sinu personalijuhil, sest sinu teistega võrdlemine ei sind ega tööandjat siin lahendustele lähemale ei vii.
Kui kogu meeskonnal on läbitud vaimse vormi treeningud saavad nii juhid kui kolleegid märgata pinge kasvu ja läbipõlemise kerkimist.
Mida oskad endas märgata, saad näha asuda ka teistes. Lisaks peab arvestama, et kõigi inimeste eludes on nii lihtsaid kui ka väga keerukaid perioode. Viimastel on oluline inimesele pakkuda lisa vaba aega või ka abi tööülesannete korraldamisel. See aitab vältida vaimse kurnatuse kuhjumist ja võimendumist.
Tööandja ja töötajate ühine vastutus on luua töökeskkond, kus kõigil inimestel on võimalus end realiseerida läbi koostöö ja kus saab töötada tervislikus ja ohutus keskkonnas.
Oluline on siin ausus ja avatus, ehk võimalus oma rõõme ja muresid kartmatult jagada, sest juhtimiskultuur ja töökeskkond on üksteist hoidev ja turvaline. Inimlik suhtlemine ja hoolimine on see, mis aitab ja innustab raskustest läbi tulema.
Iga inimene peab siin ise olema teadlik ja enda vastu aus ning oma võimeid hindama adekvaatselt. Kui töökoormus on suur, peab töötaja saama öelda ei uutele ülesannetele.
Vaimse vormi treenimine vähendab vaimse väsimuse riski
Kui inimene kasutab teadlikkust enda sees oleva heaolu, pingete, mõtete, ettekujutluste ja emotsioonide juhtimiseks, tekib suurem seesmine vabadus. Siin ongi intrapersonaalsed oskused vundamendiks. Vaid siis, kui on olemas head intrapersonaalsed oskused saavad interpersonaalsed ehk inimeste vahelised suhted olla korras.
Kõik intrapersonaalsed oskused on teadlikkuse ehk teadvustamise kesksed. Näiteks on sellised oskused võimet märgata, taipamine, oma intuitsiooni usaldamine, oskus suunata oma mõtteid, ettekujutlusi ja tundeid ning valida igas olukorras teadlikult kuidas on parim käituda.
Selleks on vaja aga väljuda seesmises reaktiivsusest. Probleem pole siin mitte stressorites vaid just selles kuidas inimene enda sees stressorile reageerib.
Kui alateadlike reaktsioone pole ja tehakse teadlike valikuid, ei põhjusta üksi stressor stressi. Kui sinus seesmine raeaktiivsus puudub, siis ei teki seesmiseid pingeid. Selle asemel teadvustataks lahendusi ja võetakse midagi ette, näiteks peetakse maha vestlus kolleegide ja/või ülemusega, et teha oma töös ülekoormuse korral koheselt ümberkorraldusi. See tähendab ka, et kui märgatakse oma väsimust ja võetakse aega maha ning selle käigus korraldatakse oma rutiinid või tegevused ümber. Nii keha kui ka vaim vajavad eluterveid rütme söömise, magamise, liikumise, töötamise ja puhkamise osas.
Wellness Orbit e-koolitustel võimaldava enesejärgimist töövihikud, kus kuune oma elu seire võimaldab sul muuta reaktiivsust loovaid mustreid ja asendada need teadlike valikute põhiste valikutega.
|
Lõõgastuma õppimine ja oma puhkuse väljavõtmine ja selle nautimine tööasju tegemata on oluline. Kui puhkust ei ole võimalik pikema ja järjestikuse ajana välja võtta on see ohumärk ja suurendab vaimse kurnatuse ja läbipõlemise riske.
Mida juht saab läbipõlemise ennetuseks teha?
Tipp- ja keskastme juhid peaks ise läbima stressitaandamise ja läbipõlemise ennetamise koolituse ja omandama hea vaimse vormi, sest vaid siis saavad nad isikliku eeskuju alusel aidata teadlikult suunata kollektiivi ja inimeste tegevusi.
Stressi kuhjumine on vaid siis märgatav, kui oled seda õppinud seda enda puhul esmalt märkama. Intrapersonaalsed oskused loovad eelduse, et luua kollektiivis inimlik ja usalduslik suhtlemine ning teiste probleemide märkamine.
Kui töötajate stressitase on kõrge, siis on tööandja kohustus midagi ette võtta. Cigna tõi oma 23 riigis läbi viidud 2019. aasta uuringus, välja fakti, et suisa 87% töötajaid kogeb tööstressi. Kusjuures 64% töötajaid kogeb tööstressi sageli ja 12% inimesi tööle ei suutnud stressiga iseseisvalt toime tulla.
Suures plaanis on kümneid uuringuid, mis kõik viitavad, et stressi kogeb suures plaanis 9 inimest kümnest. Viimati viitas sellele 2024. a Suurbritannias avaldatud töötajate Läbipõlemiseraport, mis tõi välja, et kuni 95% inimesi on kogenud ekstreemset tööstressi viimase aasta jooksul.
Probleem on siin stressi kestvuses, kui stress muutub krooniliseks ollakse läbipõlemise kursil, eriti kui kollektiivis õhutatakse positiivsust ja väärtustatakse üle saavutusi. Seda, sest peamiselt jõutakse läbipõlemiseni just positiivse stressi kaudu.
Cigna osundas ka, et 91% töötajaid on omal nagal kogenud, et teise töötaja stress segab nende tööd või tööülesandeid. Seega liigne stress loob uut stressi ja laob teed vaimse kurnatuseni.
Eestis on psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine igale tööandjale kohustuslik. Vaid riskide teadvustamine ja süsteemne ennetus läbi vaimse vormi koolitamise saab siin muuta olukorda.
Tööandja sekkumine psühhosotsiaalsete riskide maandamisel seisneb nii töökorralduse ja tööprotsesside kaardistamises ja riski hindamises kui ka vaimse vormi treenimise loomulikuks muutmises. Meil kõigil on vaimne ja füüsiline tervis ja mõlema hoidmiseks on vaja end terve olles treenida.
Alloleval lingil saad koolitust tasuta proovida ja boonusena tuvastada oma stressitaseme.
Tööandja sekkumine on loomulikult vajalik ka siis, kus töötajal on välja kujunemas või kujunenud mingi vaimse tervise häire ja soosida, et töötaja saaks siis võimalikult kiirelt minna psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule, kes aitab juba kujunemas või välja kujunenud vaimse tervise probleemiga tagasi pöörata. Tööandja saab siin töötajat toetada võimaldades selleks vaba aega või tasudes abi eest.
Kokkuvõte, vaimse kurnatus on ennetatav ja selline ennetus on tööandjale tasuv!
Oluline on rõhutada, et vaimne kurnatus on aeglase tekkega. Läbipõlemissündroom ei teki üleöö. Vaimne läbipõlemine on pikaaegse stressi tulemus.
Viimase faktina rõhutame, et läbipõlemise esimestes faasides on läbipõlemine tagasi pööratav. Viimases faasis aga kattub läbipõlemine teadusuuringute alusel juba 82-86% ulatuses depressiooniga, mis on selge vaimse tervise häire.
Seega, vaimse kurnatuse leevendamine eos stressi taandamisena ei enneta vaid läbipõlemist, vaid hoiab ära ka depressiooni. Aktiivne varajane ennetustöö ja vaimse vormi treenimine võimaldavad vaimse tervise häire kerkimise riski märkimisväärselt vähendada. See on ka investeering, 2022. a tuvastas Deloitte töökohaülese vaimse vormi treenimise ja süsteemse ennetuse investeeringu tasuvuse 9,7 kuni 10,8 kordse tasuvusega tegevuseks.
Selleks, et vaimsesse vormi investeerimine muutuks ka sulle kasumlikuks, tee sellega algust kohe. Helista meile tööpäeviti telefonil 5657 3609 või kirjuta meile ja teeme just sinu meeskonna suurust ja soovitud koolitusperioodi arvestava pakkumise.
