Stress kuhjub aeglaselt siis kui meil on võimetus oma sisemaailmas toimuvat märgata ja juhtida.
Tööstress muutub krooniliseks stressiks pikema aja jooksul ja just see aeglane stressitaseme kasv on intrapersonaalsete oskuste puudumisel inimese enda jaoks märkamatu.
Stressi kogeb tööealistest inimestest 7 kuni 9 inimest 10-st. Seega, tuginedes uuringutele puudub stressiga tööl kokku enamik tööealiseid inimesi.
Stressitaandamise oskused on aga vähestel, sest meie koolides on puudu olnud vaimne kasvatus.
Stressi alge on inimeses käivituva alateadliks seesmine reaktiivsus. Just seesmine taas aktiveerumine, mis on kiire ja automaatne loob võimetuse toime tulla väliste stressorite mõjuga oma sisemailmale.
Seesmine reaktiivsus vs teadlik valik
Stressiohjamine on põhinev teadvustamisvõimel ehk oskusel märgata enda sisemaailmas käivituvat ja võimel kasutada jooksvalt teadlikke valikuid.
Teadlikkus oma sees toimuvast ja seesmine rahu, koos intrapersonaalsete oskustega, on see, mis võimaldab inimesel teha kohalolus teadlike valikuid. Kui võime teha teadlik valik taandub, siis muutub sinu sisemaailmas reageerimine stressoritele kiireks ja automaatseks. Seesmise reaktiivsuse tulemusel elatakse nagu sütel.
Stressi tulemusel inimese pulss ja vererõhk tõusevad ja keha toodab stressihormoonidena tuntud adrenaliini ja kortisooli ehk keha pannakse valmis kas põgenemiseks või võitluseks. Pidev selline pinge aga kurnab nii keha kui vaimu.
Mis on stressor?
Stressor on väline faktor või asjaolu, millele reageerimise tulemusel käivitub inimese sisemaailmas stressireaktsioon.
Stressoriteks võivad olla kollektiivis esinevad tööpinged (sh probleemsed/mürgised inimsuhted), liiga kõrge töökoormus, ressursside puudus vajaliku tegemiseks aga ka liiga vähene aeg millegi korrektselt tegemiseks.
Stressoriteks on ka keskkonnalased tegurid, nagu näiteks mürarikas töökeskkond, vibratsioon, töö tegemiseks vajalike vahendite kehv kvaliteet või puudus (kinnijooksev arvuti, vajaliku programmi puudus jne), pidev sund tööalaselt reisida, teadmatus töögraafikust ja segadus tööülesannetes või -jaoutuses jms.
Stressi võimendab inimese enda füüsiline ja vaimne kurnatus, vähene magamine, vähene liikumine, kehv toit jne, sest sel juhul on ärrituvus kergemini esinev.
Mõningaid väliseid tegureid ehk stressoreid on tööandjal võimalik muuta. Siiski enamiku väliste tegurite muutmine on keerukas, seda enam, et see mis võib olla ühe inimese jaoks stressor, ei pruugi seda olla teisele inimesele. Nimelt, mistahes objekt võib olla stressor.
Kui inimene on reaktiivne siis käivitab stressi pea kõik. Kui inimene on rahulik ja oma keskmes, siis ei pruugi ka ükski väline asjaolu teda endast välja viia. St seesmiselt reaktiivsele inimesele võib pea kõik olla stressor ja rahuliku inimese jaoks ei ole see pea-aegu ükski väline sündmus seda olla, kui ekstreemsed sündmused nagu õnnetused vms välja jätta.
Oluliselt lihtsam, kui välismaailma muuta on õpetada inimesele seda, kuidas ta ise saab kõrvaldada oma seesmised reaktsioonid nii, et välised stressorid ei käivitaks temas seesmist pingsust ja rahutust. Selleks on vaja arusaada teadlikkuse olemusest ja omandada intrapersonaalsed oskused, et endas toimuvat paremini juhtida.
Inimese oskamatus end ise juhtida ja pidev reageerimine välisele on see miks isegi kvaliteetses töökeskkonnas tegutsevad inimesed stressi kogevad ja läbi põlemiseni jõuavad. TeamBlind uuringu järgi on töötajate läbipõlemise osakaal sellistes tuntud firmades nagu Apple 57% ja Oracle 63%. Samas on need ettevõtted eeskujulikku ja kaasaegse töökeskkonnaga firmad (info TeamBlind uuringust on leitav siin lingil olevast stressi- ja läbipõlemisalases videost).
Stressireaktsioonide leevendamine ja stressiohjamine
Brittide tööalase läbipõlemise teemaline raport tõi 2024 välja, et 95% töötajad koges tugevat vaimset survet või tööstressi viimase aasta jooksul. Probleem on just siin see, et see pole episoodiline madal stress, vaid tugevat stressitaset kogenud inimeste osakaal. Inimesed sageli oma stressitaset tööandjale ei avalda, vaid pressivad seesmises pinges edasi ja see viibki nad läbipõlemiseni.
95% inimesi tööl on kogenud viimase aasta jooksul kas tugevat pinget või tööstressi (allikas: UK Burnoit Report 2024).
Läbipõlemiseni ei jõua keegi üleöö. Teekond sinna on aeglane ja saab alguse sellest, et oma stressitasemega ei osata toime tulla. Lisaks tööprobleemidele ja läbipõlemisele, viib pika-aegne stress ka mitmesuguste vaimse ja füüsilise tervisega soetud haigusteni, sest immuunsüsteem nõrgeneb ka kehalised pinged vähendavad keha ladusat toimivust.
Eesti 2023. aasta inimarengu aruanne tõi välja, et "Vaimse tervise probleeme on odavam ennetada kui ravida, kuid Eestis puudub vaimse tervise valdkonnas süsteemne ennetustegevus." Tööandjal on võimalus luua toetav ja tervislik töökeskkond ja panustada vaimse vormi treeningute pakkumisse (saadaval siin kodulehel), mis aitab töötajatel end paremini tuna ja seeläbi viljakamalt oma tööd teha.
Kui sage on tööstress töötajate hulgas ja kuidas see mõjub töö tegemisele?
Nagu varem mainitud, uuringud näitavad, et 70-95% töötajaid kogeb tugevat tööstressi. 2019. aastal viis Cigna läbi uuringu 23 riigis, mis osundas, et 87% töötajaid kogeb tööstressi, kusjuures 64% töötajaid koges tööstressi sageli. Nende uuringu alusel 12% uuringus osalenud töötajates ei suutnud enam toime tulla stressiga iseseisvalt.
Mis aga peaks äratama tööandja tähelepanu on fakt, et 91% töötajaid oli kogenud, et teiste töötaja stress mõjutas negatiivset nende tehtavat tööd.
UK ettevõtte Investors in People 2018 a. uuring välja, et vanuse gruppide kaupa on kõrgeim stressitase karjääri alustavatel töötajatel (vt vanuserühmade lõikes stressi kogenud töötajate osakaalu allolevalt graafikult, kus stressitaseme osakaal on ringis ja vanusevahemikud ringi all).
Tööstressi osakaalud erinevate vanuserühmade kaupa (allikas: Investors in People uuring)
Miks tööstressi vähendamine on eos oluline?
Stress on see, mille kaudu inimesed jõuavad nii läbipõlemise kui tervisehärieteni.
Teekond totaalse vaimse kurnatuse ehk läbipõlemiseni kulgeb kas negatiivse stressi ehk distressi või siis positiivse stressi ehk eustressi kaudu. Kusjuures positiivne stress viib sagedamini läbipõlemiseni kui negatiivne stress.
Positiivset stressi võimendavad sageli ka mitmesugused motivatsioonikoolitused, mille käigus innustatakse inimesi ratsutama nö positiivsete emotsioonide laineharjal aga ka saavutuskeskne, rööprähklemist ja temokat kulgemist väärtustav töökultuur.
Eustressi alul kogevad inimesed end ambitsioonikalt ja innustus võimaldabki neil saavutada edu ja heakskiitu. Selline innustus sees ja väljas kasvab soovi kiiresti palju saavutada. Kui siin aga nii tööalased oskused kui ka enesejuhtimise võimed ei tule järgi, ja ei võeta aega, et end korralikult välja puhata ning taastuda, siis keerukamate väljakutsete toel stressitase muudkui kasvab.
Unepuudus ja une ebaregulaarsus, vaimne ja füüsiline kurnatus ning pidevaks muutuv ületöötamine on läbipõlemiseni kulgemise tavaline osa algfaasist lõppfaasini. Läbipõlemise viimastes faasides ilmestuvad lisaks vajadus kasutada toimetulekuks erguteid (kohv, alkohol, narkootikumid, raju pidutsemine, ekstreemsport jms). Kuna selline kihutamine tundub alul äge ja sotsiaalmeedias innusta seda, siis see süveneb.
Vaim ja keha ei talu sellise kihutamise ja taastumatuse mõju välja, eriti kui puhkepause eiratakse, nädalavahetustel ka aktiivust maha ei võeta ning puhkust ei kasutata või puhata ja lõõgastuda ilma abivahenditeta enam ei osata.
Töötaja ärakukkumine läbipõlemise lõppstaadiumis on sisemaailma reegleid mõistvale inimesele pikalt näha. Kui aga sisemaailma seaduspärasid ei mõisteta, siis tuleb täielik läbipõlemine paljudele üllatusena. Ometigi saab tööstressi varajase vähendamise ja intrapersonaalsete oskuste kombineerimise korral korral lämbpõlemist ennetada.
Siinsel kodulehel oleva stressi vähendamise ja läbipõlemise ennetuse e-koolituse võlu on see, et see selgitab stressi ja läbipõlemise teemat põhjalikult.
Dr. Helena Lass selgitab ka järgnevas ETV videoklipis stressi ja läbipõlemise teemat. Võta hetk ja vaata!
Vaid õppides oma sisemaailma juhtima ja mõistes teekonda stressist läbipõlemiseni, saab igaüks tagada oma vaimse heaolu.
Tööstressi vähendamiseks ja läbipõlemise ennetamseks tuleb omandada teadlikkusel baseeruvad intrapersonaalsed oskused ja seda eelistatult siis kui ollakse veel terve ja hästi funktsioneeriv. Vaimne vabadus ei ole teha mida iganes, vaid ilmnev siis kui inimesel on intrapersonaalsete oskuste tulemusel võime teha vajalike tegevusi sügavas seesmises rahus.
Oskus säilitada seesmine rahu ja võime märgata tööstressi ilmestumist varajases faasis võimaldab teadlikult astuda samme stressi vähendamiseks.
Tööstressi vähendamine aitab ennetada läbipõlemist, depressiooni ja paljusid füüsilise tervise hädasid (südameveresoonkonna haigustest kuni õlapingeteni). See koduleht siin ongi loodud praktiliste sisemaailma juhtimisoskuste omandamiseks. Nende omandamine on vajalik sõltumata su tööülesannetest ja positsioonist.
Tuleb rõhutada, et kõik oskused on alati isiklikud, sh ka intrapersonaalsed oskused. Sa kas oskad end juhtida ja stressi eos vähendada, või mitte. Need samad intrapersonaalsed oskused aga aitavad ka sinul tööl tegutseda tõhusmalt ja huvituda tööst ja hoolida sellest, mida teed.
Gallup on oma uuringutes kajastanud, et ca 70% kuni 80% töötajaid ei ole tänapäeval sisuliselt töösse aktiivselt kaasunud. On loogiline, et stressi töötaja ei suuda huvituda muust kui kuidagi ise oma seesmiste probleemidega toimetulekust. Tööl käib ta, sest raha on vaja aga seesmised probleemid on selgelt enam aega ja tähelepanu nõudvad kui tööülesanded.
Stressis inimene teeb tööd pinnapealselt, süvenematult ja vigu tehes. Kergemalt läbipõlenud inimene kaotab oma tegutsemise tõhususe. Läbipõlemise lõpufaasides inimene aga kaotab töövõime sootuks.
Läbipõlemise lõppfaasi jõudja vahetab sageli töökohta ja eriala. Seega, stressi vähendamiseks vajalike intrapersonaalsete oskuste omandamine ennetab siin tööviljakuse kukkumist ja töötajate kaotust.
Inimene, kes oskab oma sisemaailma juhtida, teab kuidas tegutseda tõhusalt. Ta teab, millal võtta päeva sees vajalikke taastumispause ja taastumiseks vajalikke puhkepäevi või pikem puhkus, et oma vaimne vorm taastada ja läbipõlemist ennetada. Selline inimene oskab märgata nii enda kui ka teiste inimeste puhul läbipõlemisega seotud ohumärke. Ta korraldab töö ümber nii, et oleks tagatud nii vaimne heaolu kui ka ladus tegutsemine.
Alloleval lingil saad stressivähendamise ja läbipõlemise ennetamise koolitust tasuta proovida ja boonusena tuvastada ka oma stressitaseme.
Lähtuvalt vaimse kasvatuse puudumisest meie koolides ei saa eeldada, et inimestel oleks olemas piisavad intrapersonaalsed oskused. Neid saab aga õppida ja tööandjatel on tasuv oma helgete peade hoidmiseks treenida oma meeskonnaliikmete intrapersonaalseid oskuseid.
Wellness Orbit poolt loodud unikaalne stressi vähendamise ja läbipõlemise ennetamist võimaldav koolitus “Tõhus tegutsemine pingelisel perioodil” (Performing Under Pressure) võimaldab selle koolituse läbijal teada saada oma stressitaseme ja läbipõlemise riski, sooritades enesehinnangutesti ja saades sellele tagasisidet.
Seejärel läbitakse viis kooltussessiooni (kuni 1 h korraga) koos küsimustikega video teemast.
Videoloengud koos praktiliste juhendatud harjutustega ja tagasiside võimaldavad õppida oma sisemaailma edukalt juhtima. Lisaks on meie koolituse osaks töövihik, mis võimaldab luua endale isikliku arenguplaani hea vaimse vormi tagamiseks.
|
Kokkuvõtteks
Stressi eos vähendamine ja läbipõlemise ennetuseks vajalike oskuste omandamine e-koolitusel on siin lehel tehtud sulle ja su meeskonnale lihtsaks. Kasuta seda võimalust, sest see väldib nii terviseprobleeme kui ka su parimate töötajate kaotust.
Nii nagu jõusaalis käimine tagab terve füüsilise keha, tagab vaimse vormi treenimine terve mõistuse ja seesmise rahu.
Me kõik vajame enesejutimisoskuseid, et olla tegusad ja elada kvaliteetset elu. Kui me oleme terved saame töötada tegusalt ja panustada millessegi, millest hoolime. Leida ise oma seesmise motivatsiooni ja aidata teisi.
Mei seniste klientide kogemused ja sõltumatud uuringud on tõendanud, et investeeringuna on vaimse vormi treenimine tasuv. Suurbritannias tuvastas Deloitte uuring, et töökohaülese süsteemse vaimse tervise probleemide ennetuse korral on saavutatav kümnekordne tasuvus (ROI = 10,8). See kattub meie klientide tagasisidega. Koolitusest maksimaalse kasu saamiseks ja stressi vähendamiseks tuleb vajalikke intrapersonaalseid oskuseid muidugi jooksvalt rakendada.
Pakume sulle ka teiste vaimse vormi koolituste tellimise võimalust. Kirjuta meile ja teeme just sinu meeskonna eripäradega arvestava parima pakkumise. Soovi korral võid uurida lisa telefoni teel tööpäeviti 5657 3609.
